:(

Tahan uut skini blogile, aga ma ei saa seda kuidagi tehtud:( Tahan liblikaid...

Isadepäeva ja remont...

Almaril tuli remondituhin jälle peale ja ta otsustas magamistubadel viimase viimistluse ära teha:) Nii me siis käisime laupäeval mööda ehituspoode jälle...
Poiste toas tegi ukseava korda ja viimased liistud sai ka ära ostetud ja paiguldatud. Ukseava värvisime ka uuesti üle:)
Meie toas vahetasime lae ära, kuna eelnevad laeplaadid ei jäänud väga ilusti. Nüüd on meil väga ilus lagi ja isegi laeliistud:D Vaiba saime ka magamistuppa ja tibake värvisime ka.
Sel kuul lähme veelgi ehituspoodidesse, sest plaan on elutoa remondiga alustada:) Ja see ei tulegi roheline vaid siiski tibake punane:)

Isadepäev algas `kirju koera´ koogi söömisega. Issile kingiti õng ja poisid ise said ka õnged. Nüüd saavad mu mehed päriselt ka kalal käija:)
Ennelõunat käisimegi siis minu perekonnaga koos jõe ääres nö kalastamas:) Usun, et kalad said shoki neid suuri leivatükikesi konksu otsas nähes:D Kala me muidugi ei saanud, aga nalja sai palju:)
Kalapüügile järgnes istumine mu vanematekodus. Ema oli salatit teinud ja küpsisetordi. Ma küpsetasin oma ka isale tähtsa päeva puhul koogi. Vend tuli ka oma perega vanemate juurde.
Väga tore istumine oli ja naerdud sai ka palju:)

The Car...

Leidsime netist üles meie esimese auto... Uskumatu, et me pole seda kontot ära kustutanud... Ma ei mäletagi enam neid koode ega sedagi, et üldse selline asi kunagi tehtud sai:)


Igatahes sellised pildid siis meie esimesest autost:D - http://www.carrating.org/car.php?6224?comments?&lk=3&#com

Mina, kes ma olen mittematerjaalne inimene!

Suutsin ENNAST pea nädal tagasi tõeliselt üllatada:O Seda juba tihti ei juhtu...
Nimelt tuldi meile uksetaha, et a´la ´´ kas te autot ei tahaks meile müüa´´? Mees siis läks autot näitama ja proovisõitu tegema ja tuli tunnikese pärast tuppa, rõõmsalt teatades, et auto ostetakse homme ära:O
Ma lihtsalt hakkasin nutma:O Hämmastav... Ma nutsin auto pärast:O


Oma nutusest enesetundest sain üle eile, kui mees uue autoga mulle sõitu tegi:) Niiiiiiiiii laaaaahhhhhhheeeeeeeeee:D
Nüüd pean ise õppima uue autoga sõitma ja siis olen vist ekstaasis jälle:D


Jutu kokkuvõte oleks vast see, et meie peres on AUTO pereliige, mitte asi:)

Trenn ja kool...

Andreas käibki nüüd karate trennis:) Kui esimest korda proovima läksime, oli poiss suht negatiivne ja mõtles kõik asjad liiga negatiivseks enda jaoks. Kohale jõudes poisi tuju muutus trastiliselt. Ta on nii vaimustuses sellest trennist:D Kui esimene treening läbi sai tahtis ta kohe uuesti.
Nüüd ta ootabki kannatamatult järjekordset trenni jälle:) Hea on veel selle juures seegi, et samas trennis käib ka ta lasteaiakaaslane, kes elab meile üle koridori:) Seega leppisime naabritega kokku, et üks nädal viime meie poisse trenni ja järgmise nemad:)
Kui poisile kimono ära ostame siis teen kindlasti ka pilti ja eputan, kui tubli poja meil ikka on:D
Almar plaanib ka minna võitluskunsti õppima, aga pole veel otsustanud millist. Mina hakkan jõusaalis käima iga kord kui poisi trenni viin, niiet saab 2asja korraga tehtud:)


Adrianiga hakkasime beebikoolis käima uuesti. Loodan, et seekord siis jääme käima ka:) Esimene mängutund väga hästi ei läinud, kuna pisike tahtis muudkui ära minna:( Aina lehvitas mulle ukse juurest... Eks see kellaaeg on ka nii, et väikseke tibake väsinud selleks ajaks juba. Loodan siiski, et ta harjub ja hakkab meeldima. Loodame ka uusi toredaid sõpru sealt saada:D


Mina käisin ka üle pika aja koolis:) Väga harjumatu peaks mainima... Registreerisin end tasuta täiendõppele- inglise ja vene keele tõ klienditeenindajale. Kuna kursusele oli nii palju tahtjaid siis tehtigi testid.
Kolmapäeval käisin inglise keele testil ja enda meelest läks päris hästi:D Muideks kohale tuli vaid 7inimest:O
Neljapäeval käisin vene keelt tegemas ja seda ma tõesti kartsin, kuna pole ju tõsiselt kaua pidanud seda kasutama. Igatahes aru ma sain ikkagi 98% tekstist ja polnudki nii hull, kui arvasin. Testile tuli mingi 10inimest.
Ei kujuta ette, miks inimesed end üldse kirja panevad, kui testile ka kohale ei ilmu.
Nüüd siis ootan vastuseid:)


Elu on igatahes megakiireks muutunud tänu trennidele ja koolidele. Esmasp ja kolmap on Andrease trenn. Teisip ja neljap on Adriani kool. Kui tõ saan siis septembri lõpust alates on ka mul kool. Sellele kõigele lisanduvad ka kõik muud tegevused ja üritused... Tühje päevi on väga vähe igatahes:) Kui aus olla siis mulle meeldibki nii rohekem. Ei kannata niisama kodus istumist.

Kui kiiresti lapsed arenevad:O

Adrian sõidab nüüd ilusti rattaga- mingi kuu tagasi õppis siis ära selle kunsti:) Vahva on nendega õues jalutada või ratastega sõita:)
Paar nädalat tagasi võttis pisike tõukeka käsile ja nüüd ta siis äris mu õdedelt tõukeka ka ära:O Nii naljakas on teda vaadata kui ta sellega sõidab:D Ise nii pisike ja siis käib vahest kummuli sellega, kuna tasakaal pole veel päris hea:) Nii vahva väike pätakas...

Andreas on muutunud tõsisemaks ja arukamaks ja üritab Adrianile isa eest olla. Muudkui õpetab ja tänitab ta kallal:D
Õnneks on see suur kiusamise periood üle läinud ja poisid saavad iga päevaga järjest paremini läbi:) Andreas hakkab järgmine nädal jälle lasteaias käima... vist. Proovime korralikud olla ja teda ikka viia igal hommikul välja arvatud reeded, mis meil on algusest peale popipäevad olnud:) Poiss on nüüd pea 4kuud kodus olnud ja viimase kuu ikka kurtnud, et igav ja sõpru tahaks näha jne.

Baltic chain run 2009

See oli esimene suur motikate üritus, millest me osa võtsime. Meie seltskond oli üsna suur- 9motikat ja enamus olid kahekesi, niiet tuttavaid tuli rohkem kui algselt arvasime.

Meie sõitsime Pärnust sõpradega Käru liitumispunkti. Jõudsime sinna kella 12 ajal ja siis olid kõik lipud ja särgid müüdud juba:O, niiet me ei saanuki:(

Aga jah see kogemus- sõita mingi 30,40 ratturiga rivis ja muudkui lehvitada teeääres olijatele oli lihtsalt ülev... Kokku oli mootorrattaid üle 4tuhande või isegi üle 5tuhande Siguldas, niiet rattad ei mahutunud ära... Meelutu...

Karksis tankisime ja see võttis üle tunni aja, kuna tanklas oli meeletu järjekord... Filmisin ka kogu üritust natuke:)

Koju jõudsime õhtul 10ne ajal, niiet motika seljas sõitsime 12tundi... Koju jõudes valutasid küll kõik kohad, nagu oleks rongi alla jäänud:D

Aga nüüd oleme veel suuremad motikafännid:) See kuidas mootorratturid kokku hoiavad on ülimalt lahe ja ei jõua järgmist üritust ära oodata:)