3aastat

Me oleme oma korteris elanud nüüdseks juba 3aastat. Kui sisse kolisime hakkasime kohe uurima panipaiga kohta, mis asub meie korteris- elutoa ja magamistoa vahel. Lootsime selle ära osta, et siis poisile oma tuba teha (siis oli meil ju ainult Andreas). Paraku too mees ei soovinud müüa.
Mingi aastake tagasi kolis see mees aga ära ja tulid uued omanikud. Lasime neil nö sisse elada ja paari kuu möödudes läksime nendega rääkimas. Alguses öeldi kohe ei. Kui hiljem jälle käisime uurimas siis anti juba tibake lootust. Lahendus oli siis see, et pidime neile teise panipaiga muretsema.
Peale pikka uurimist saime teada, et ühel mehel on mitu panipaika. Sain tema numbri ja helistasin. Kuna ta soomes tööl siis ütles, et tuleb läbi kui pärnu jõuab. Pärnu tuli ta eelmine nv. Istusime just õues ja siis tuli juttu kohe ajama. Ja kujutate ette ,ta andis selle panipaiga meile lihtsalt niisama... uskumatu:O Pidime selle siis ise tühjaks vedama- tal oli seal ehitusmaterjale jne. Viisime talle tänutäheks üsna kalli pudeli konjakit, mille üle tal väga hea meel paistis olevat:)
Paar päeva tagasi sai siis see ruum korda ja läksime nö vahetust tegema. Too naine oli suht pessimistlik ja kuna peremeest kodus polnud jäi kõik lahtiseks. Olin suht lootuse kaotanud ja masendus hakkas tulema... Täna aga tulid nad ise meile ja ütlesid, et teeme siis vahetuse ära:O meeletu õnn... Nii uskumatuna tundub see, et tõesti nüüd 3a hiljem saamegi lõpuks selle ruumi ja saame poistele TÄITSA OMA TOA... Andreas soovib seda juba ammu.
Nüüd ei jõua ära oodata millal seda ruumi korrastama hakkame ja millal sellest tuba saab:D

Ja mis kõige lahedam- meie ju saame ka nüüd täitsa oma toa:P

Üks ilus Laupäev:)

Laupäeva hommikul startisime järjekordselt Viljandi poole:) Seekord sõitsin Mina autoga ja Almar sõitis bikega meie ees. Sõbranna tuli ka kaasa, kuid omavahel me eriti rääkida ei saanud, kuna ta soovis ka proovida bike peal sõitmist ja sinna ta jäigi:D Ka tagasi sõitis ta koos Almariga, kohe nii meeldis bikega sõita:)

Viljandist otsisime kergkäru, kuid ei leidnud- olen juba lootuse kaotanud:( Muidugi ostsime Viljandist sõõrikuid ja mitte vähe, aga ikka jäi puudu neid- no nii head sõõrikud on seal ikka:)

Seejärel läksime kõik juuksurisse- Almaril ja Andreasel lõigati juukseid lühemaks. Adrianil lõikasin ma kodus juukseid lühemaks. Mina lasin otsi lõigata ja loomulikult lasin värvida- ikka tumedaks ja lillad triibud, nagu eelmine kordki:) Mulle meeldib... nii rahul olen:)

Vanaema juures lõhkusin puid, õigemini suuri puupakke natuke... Minu jõud lihtsalt ei käinud neist väga üle ja mitu korda pidin Almari kutsuma, et ta kirve pakust välja tõmbaks:D Siis sõitsin autoga ringi, et Adrian magama jääks, kuna ta oli nii väsinud juba.

Almar sõidutas bikega sõpru. Rahvas on ikka nii ekstaasis rattast. Kõik lubavad kohe autokooli minna lube tegema ja siis ostavad endale ka ratta:) Eks näis paljud neist siis selleni jõuavad:)

Õhtul sõitsime koju tagasi. Pärnu jõudes läksime kohe mu tagile järgi- Mul on ka nüüd lõpuks bike tagi:D Nii lahe... oh sõnu pole lihtsalt... kohe nii õnnelik olen selle üle:)

Mingi tunnikese olime kodus ja siis panime lapsed tuttu ja jätsime Sõbranna nende und valvama. Käisime siis öömuuseumis Lavassaares. Päris lahedaid ronge oli seal. Nii mõneski käisime sees ka:) Väga lahe oli ja nii tore on ikka vahest mehega kahekesi kusagil käija:P

Pildike siis ka meie õhtusest seiklusest- sel siis näha ka mu tagi ja uut sonksi:D

Emadepäev

Minul lasti siis selle tähtsa päeva puhul kauem magada. Mehed ärkasid üles ja läksid kööki askeldama:)
Lõpuks äratati mind ikka üles. Kingiti siis kaart, mille Andreas ise tegi:D Peal oli suur süda ka sisse oli ta ka ise kirjutanud pika kirja:) Kallis Abikaasa tegi mulle koogi... mmm...

Peale hommikust tralli pakkisime end kokku ja läksime lilli ostma:) Käisime Almari emale head emadepäeva soovimas ja kinkisime lilled. Peale seda läksime Minu emale lilli viima ja kinkisime veel perepildi ka (meie pere siis, kus mu õed, ema, isa ja vend).

Koju jõudes arvasime, et ilm on nii ilus, et kohe peab autoga kuhugi sõitma:D Tegime Almari vanaemale ja tädile ka kaardid ja startisime Viljandi poole... Väga vaffa oli. Vanaema oli erinevaid kooke küpsetanud- ta on ikka nii hea kokk:)

Õhtul tulid meile Viljandist Almari sõbrad külla:) Neil võttis kõigest 6a aega, et meile külla jõuda:D Igatahes väga tore oli, et nad tulid ja ajasime poole kahteistkümneni juttu ja siis läksid nad koju tagasi...

Pikk ja tore päev oli meil:)

Ahjaa... Mina sain siis kingituseks küüneviili:D ja tellisime mulle bike tagi ka ära- selle saan siis pühap kätte:P Nii elevil olen:D