Karm Armastus!

Olen viimase kuuga päris trastilisi muutusi teinud Adriani elus. Kõigepealt võõrutasime ta lutist. Nüüd kui ta lutti nägi (leidsime vana luti üles muidugi) ei osanud ta sellega enam midagi teha. Pani küll suhu selle aga imeda ei osanud ja viskas minema lihtsalt:)

Nüüdseks on pudel ka suht unustatud teema. Kõigepealt vahetasime pudeliluti tila vastu ja nüüd joob ta tassist... Vahest võtan tilatassi kaasa kui õue lähme või õhtul talle voodis juua annan, aga selle üritame ka täitsa ära jätta... Suured poisid joovad tassist:D

Magamaminek ja ööuni. Viimasel ajal hakkas pisike väga-väga palju öösel ärkama. Siis pidin talle juua andama ja silitama ja see muutus aina kurnavamaks ja lõpuks juba nii hulluks, et kui ta järjekordselt ärkas siis tahtsin karjuda ta peale, et ta tasa oleks ja edasi magaks... Sel hetkel käis ka plõks minust läbi, et kõik! nüüd aitab! Ja siis ma lasin pisil nutta... Ta jauras oma 30minutit kell 3öösel. Ma rahustasin teda vaid sellega, et ütlesin, Adrian jää tuttu... Seda muidugi tasasel ja rahulikul häälel ja see mõjus. Lõpuks jäi ta magama ja magas hommikuni.
Teisel õhtul ma siisiki silitasin ta tuttu. Siis ajasime ta korra üles kui ise magama läksime, jutustasime liiga palju, aga ta jäi kohe magama ilma silitamatta ja joomata.
Kolmandal õhtul viisin ta tema voodi, panin pikali ja läksin ise ära. Loomulikult tõusis ta püsti ja hakkas jutustama:) Panin ta siis teist korda pikali ja tulin ära. Ka seekord ta tõusis püsti ja oli ka pahane. Kolmandal korral ta aga enam püsti ei tõusnud ja jäi magama.... Ja ta magas hommikuni:D

Milline rahulolu.... Olen nii nii uhke enda üle, et mul oli piisavalt külma närvi, et kõik need muutused läbi viia... Enamusajast olen ma siiski see pehme emme, kes ei kannata kui laps nutab ja üldjuhul ei lase ma lastel üldse nutta... aga seekord sain ma hakkama:D


Ja tänu heale unele oleme kõik õnnelikumad ja rahulikumad. Nüüd teeb pisike ka oma iseseisvaid samme juba:D Siiani on rekord 3sammu. Eile käisime õues ka tipa-tapa tegemas ja puid, muru, lompe ja asfaldit katsumas... Nii tore oli:)

Lapsevanemaks olemine on ikka maailma kõige tänuväärsem ja rahuldust pakkuvam töö:D