Jõulud...

Sel aastal mul ei tulnudki seda nö jõulutunnet:( Olin koguaeg tööl ja nii väsinud... Aga jõulud siiski tulid:D

Jõululaupäeval käisime mu ema juures. Sel sai siis kõvasti söödud ja kingitusi jagati ka muidugi:) Ise andsime poistele kingi üle juba 23dets. Poisid said üldse sel aastal väga palju kinke- mehe töö poolt ja minu töö poolt ja siis sugulastelt ja pereklubist...

Detsember on ikka üks megakiirelt läinud kuu olnud... Juba saabki see aasta läbi. Sel aastavehtusel oleme siis Tartus mehe õe juures.

Eks uuel aastal siis kohtume jälle siin blogis:P

Detsember

Detsember... See kuu läheb iga aastaga järjest kiiremaks ja kiiremaks... Nii palju on teha. Kuna mehel on puhkus siis käin veel poole rohkem tööl ka! Jõulupidusid on juba üsna mitu olnud ja neid tuleb veel. 21dets paneme kuuse ka tuppa ja ehime ära- see mulle meeldib:D

Me ostsime vahepeal BIKE:) Meil on nüüd Kawazaki Ninja zx600 97a oma... Hetkel on ta veel tln värvimisel. Nimelt ostes oli ta lillat värvi ja nüüd värvitakse sügavmusta värviga ära... Nii ootame seda päeva mil uuesti bike näeme:D ja suve, et siis ju saab sellega sõtma hakata:P

Poisid kasvavad ka nii kiiresti ja järgmine kuu juba sünnad neil:O Uskumatu, et juba saab pisike aastaseks. Hetkel ta veel päris ei käi aga max on 3sammu praegu. Päev otsa tahaks ta käest kinni mööda tuba jalutada... Oleme mõned korrad ka õues jalutamas käinud ja puude ja muru ja lume ja asfaldiga tutvunud:D

Ise olen suht väsinud koguaeg... uneaega on liiga vähe! Käisin vahepeal palju mööda arste ja nüüd pandi siis mandliop ka paika- 3juuni:O naljanumber... sinna rohkem kui pool aasta aega...

Ega rohkem nagu midagi polegi. Eks kui ratta kätte saame siis panen pildi ka üles uhkustamiseks:D

Ahjaa... vahepeal tegime perepilte ka. Nii kaua tahtsin neid teha ja nüüd lõpuks siis saime tehtud!

Karm Armastus!

Olen viimase kuuga päris trastilisi muutusi teinud Adriani elus. Kõigepealt võõrutasime ta lutist. Nüüd kui ta lutti nägi (leidsime vana luti üles muidugi) ei osanud ta sellega enam midagi teha. Pani küll suhu selle aga imeda ei osanud ja viskas minema lihtsalt:)

Nüüdseks on pudel ka suht unustatud teema. Kõigepealt vahetasime pudeliluti tila vastu ja nüüd joob ta tassist... Vahest võtan tilatassi kaasa kui õue lähme või õhtul talle voodis juua annan, aga selle üritame ka täitsa ära jätta... Suured poisid joovad tassist:D

Magamaminek ja ööuni. Viimasel ajal hakkas pisike väga-väga palju öösel ärkama. Siis pidin talle juua andama ja silitama ja see muutus aina kurnavamaks ja lõpuks juba nii hulluks, et kui ta järjekordselt ärkas siis tahtsin karjuda ta peale, et ta tasa oleks ja edasi magaks... Sel hetkel käis ka plõks minust läbi, et kõik! nüüd aitab! Ja siis ma lasin pisil nutta... Ta jauras oma 30minutit kell 3öösel. Ma rahustasin teda vaid sellega, et ütlesin, Adrian jää tuttu... Seda muidugi tasasel ja rahulikul häälel ja see mõjus. Lõpuks jäi ta magama ja magas hommikuni.
Teisel õhtul ma siisiki silitasin ta tuttu. Siis ajasime ta korra üles kui ise magama läksime, jutustasime liiga palju, aga ta jäi kohe magama ilma silitamatta ja joomata.
Kolmandal õhtul viisin ta tema voodi, panin pikali ja läksin ise ära. Loomulikult tõusis ta püsti ja hakkas jutustama:) Panin ta siis teist korda pikali ja tulin ära. Ka seekord ta tõusis püsti ja oli ka pahane. Kolmandal korral ta aga enam püsti ei tõusnud ja jäi magama.... Ja ta magas hommikuni:D

Milline rahulolu.... Olen nii nii uhke enda üle, et mul oli piisavalt külma närvi, et kõik need muutused läbi viia... Enamusajast olen ma siiski see pehme emme, kes ei kannata kui laps nutab ja üldjuhul ei lase ma lastel üldse nutta... aga seekord sain ma hakkama:D


Ja tänu heale unele oleme kõik õnnelikumad ja rahulikumad. Nüüd teeb pisike ka oma iseseisvaid samme juba:D Siiani on rekord 3sammu. Eile käisime õues ka tipa-tapa tegemas ja puid, muru, lompe ja asfaldit katsumas... Nii tore oli:)

Lapsevanemaks olemine on ikka maailma kõige tänuväärsem ja rahuldust pakkuvam töö:D

Päkapikud:D

Järjekordselt on saabunud see tore aeg, kus lapsed niiiiiiiii hea meelega õhtul magama lähevad ja hommikul jooksusammul ärkavad... Mida täna päkapikk tõi:D

Andreas on koguaeg sellest suurt rõõmu tundnud. Tal hakkasid päkad käima juba esimestel jõuludel... ja nüüd käivad Adrianil ka:) Kuigi ma ei saa 100% öelda, et pisike sellest aru saab, aga ta teab küll, et köögiaknal papu seest saab midagi head. Ta istub hommikul elutoa vaibale ja vaatab akna poole ja siis viin talle selle papu ja oh seda rõõmu:D

Ka mina olen sel aastal tubli olnud niiet igal hommikul ootab ka mind üllatus:D

Poisid!

Nii tore on vaadata kuidas nad kahekesi mängivad. Küll peitust ja autodega... Nad saavad nii hästi läbi ja kui Andreas kodus on siis pisike on kohe teistsugune... Muudkui käib Andreasel järgi nagu ootaks käsklust, et mida järgmiseks teeme:D

Peale mu Milanos käiku on pisike ka issikas. Eile sain siis esimest korda peale reisi poisi ööunne. Ma lihtsalt nagu ei oskaks seda enam... Issi teeb ju teisiti ja minu meetod ei sobinud enam, niiet issi õpetas emmet kuidas pisike tuleb tuttu panna:D

Eile olin tubli ja tõstsin magamistoa ümber... Nüüd on seal palju rohkem ruumi liikumiseks ja kujundus on ka palju parem. Kogu elamises tegin suurpuhastuse.

Poistele meeldib hirmsasti lumi ja pisi oli kelguga sõitmisest vaimustuses:) Õigemini sõitis ta snowtubeiga... Täna lähme mäest alla ka laskma. Muidu läheb lumi enne ära kui me kelgutama saame:D

...Koolitus/Loeng...

Käisime Almariga väiksel koolitusel ´´Lapse käitumine ja vanemlik mõju``. Loengut pidas siis phsühholoog Elen Kihl. Loengu korraldas lasteaed ja kõik soovijad said seda tasuta kuulamas käija.

Mida meile siis räägiti? Toodi välja põhjused, miks lapsed halvasti käituvad, mis neid mõjutab. Räägiti erinevatest vanemlikkuse tüüpidest ja kuidas nad lastele mõjuvad. Õpetati, kuidas tuleb lastele oma soove selgitada, kuidas lapsi karistada ja premeerida. Pikemalt arutati ka käitumisprobleeme lasteaias.

Meie arust oli ikka väga asjalik ja hea koolitus. Lõpus küsisime abi ka meid vaevavates küsimustes ja saime ka neile lahenduse. Oleme väga-väga rahul. Kodus arutasime mida teisiti tegema hakkame jne. Olen nii õnnelik, et mul on mees, kes viitsib ja tahab sellistel üritustel käija ja koos minuga lapsi kasvatada. Koostöö:))

Meie pisikesi hoidis sel ajal minu ema. See oli siis esimene kord, kui mu ema meil lapsi hoidis. Adriani ta polegi hoidnud enne. Nad said ilusti hakkama ja tundus, et Adrian on lõpuks mu ema kartusest üle saanud.

...Milano...

Startisime 13nov kella nelja ajal. olin suht ärev ja autos ikka nutsin- niii raske oli kodust lahkuda! Paar viperust tuli ka muidugi. Lätis peatas politsei auto ja hoidis meid 30minutit kinni enne kui trahvi välja kirjutas. Tänu sellele lugesime närviliselt kilomeetreid ja soovisime, et kell aeglasemalt käiks. Lennujaama jõudsime napilt ja lennukile jooksime... See oli tiba koomiline kah- 7naist tormavad läbi lennujaama oma suurte kottide ja kontsaklõbina saatel:D Meid vaadati nagu hulle:)

Lennuki start oli muidugi elamus omaette... Kõrvad läksid lukku ja seest läks õõnsaks... Aga lahe- iga kell läheks uuesti lennukiga sõitma:D Maandumine oli lihtsam, kuna vaatasime ju samal ajal aknast linna siis ei märganudki õhurõhu muutust. Langemine on palju parem kui tõus.

Milanosse jõudsime tiba enne südaööd- pidime ju lennujaamast veel bussiga ligi 1h sõitma. Hotelliga meil ka vedas- kuna koht mille bronnisime oli täis siis majutati meid paremasse hotelli, niiet super!!! Väga ilus hotell oli:) Käisime korra pubis ka õhtul kuid väsimus oli peal ja läksime hotelli tuttu.õ

14nov käisime ligi 8h mööda linna ringi. Mulle väga meeldisid need vanaaegsed majad ja rõdud- igal korteril on rõdu ja kõik rõdud on kaunistatud erinevate puude ja põõsaste ja lilledega... Kõik oli nii roheline ja ilus:) Väga ilus linn! Käisime siis katedraali vaatamas- nii meeletult suur on see ikka... Üheltki pildilt ei saa aru kui suur see päriselus on, seda lihtsalt peab ise nägema! Peatänaval käisime ja tegime 3 kohustuslikku ringi, mis õnne pidi tooma ja head rasedust jne jne. Lossis käisime ka ära ja seal oli nii palvav, et pingi peal võis päikest võtta... Poosetasime päris kaua seal:) Peale seda käisime söömas. Pizza oli ikka totaalselt teise maitsega kui Eestis... Ja siis proovisime ka lahtise jäätise ära- ei mäletagi mis sorte ma võtsin aga enam mitte kunagi ei taha ma lahtist jäätist- õudne kui magus see oli ja maitse polnud üldse hea... jube,jube,jube. Hotelli jõudes (kella 5paiku õhtul) lihtsalt kukkusime voodisse ja tegime uinaku.

Õhtul läksime kallile Dianale külla! Diana mees tuli meile järgi ja ülimalt tore oli tema jutustda, niiet saime ikka korralikult naerda:D Ikka päris kaua sõitsime enne kui kohale jõudsime. Oh ja mu kulla-kallis Dianake... Nii hea oli sinuga rääkida ja Cris on nii asjalik ja vaatas nii armsalt altkulmu meid alguses:) Pisike armas nõpsik:D Oleks tahtnud palju rohkem teiega aega veeta... Loodan, et kui Eestisse tuled siis tulete meile ka külla:)

Õhtul käisid teised neiud väljas söömas ja kui meie hotelli jõudsime siis alumine korrus juba magas... Meie toanaaber aga oli veel üleval ja jutustasime natuke ja siis jäime ka magama.
15nov ärkasime väga vara ja läksime kohe linnapeale. Seekord siis shoppasime kah:) Sain endale polo ja dressika. Milano mood pole päris mulle sobiv- enamus asjad läigivad! Aga igaüks sai endale midagi ja kõik olid rahul:)

Lennujaamast ostsin Andreasele pisikese bike. Ta oli selle üle väga õnnelik:) Ja siis saabus kõige ilusam hetk. Kui lennuk tõusis ja päevavalguses kogu seda ilu nägin- erinevaid linnu ja alpisid... maailm on ikka väga-väga ilus ja ülevalt saab sellest veel kõige paremini aru... Kui kaardil on alpid pisike triip siis tegelikkus on ikka absoluutselt erinev... Ja oma mehele tegin pilte pilvedest... Kui reisule läksin siis ta ütles, et ikka pilvedest ülevaltpoolt ka pilti teeks:P Päikeseloojang on ka kirjeldamatult ilus lennukist vaadates...

Riiast hakkasime kohe koju sõitma ja kella poole 11ks öösel olingi kodus tagasi. Mu kallis mees ootas mind küünlavalgel... Rääkisime poole ööni... Ma ikka niii igatsesin oma poiste ja mehe järgi. Arvan, et seepärast ei suudnuki reisist niisuurt rõõmu tunda kui teised.

Mis oli siis Milanos teisiti? Liikluskultuur on seal olematu ja parkimine samamoodi- ei suunatulesid, ei hoolita foorist... pargitakse sinna kuhu auto seisma jääb, kasvõi keset teed... meeletu... Mehed signaalitasid igal nurgal ja saatsid õhusuudlusid. Toit on hoopis teise maitsega muidugi. Ahjaa, esimesel hommikul kohvikus hommikukohvi juues tehti mulle nii armsasti kompliment- kui kohvi eest maksma hakkasin siis müija vaatas mulle sügavalt silma ja ütles, et mul on niiiiiiiiiiii ilusad silmad:P... Ja kui õues kohvitasime siis käis muudkui ukse pealt piilumas:D

Kokkuvõttes mulle väga meeldis see reis ja kindalsti tahaks uuesti minna aga siis juba koos oma perega ja ikka pikemaks ajaks...

Pildid panen ma orkutisse, kui keegi peaks huvi tundma:D